Discgolfi terminid on abiks kõigile, kes soovivad mängida või võistelda selles spordis. Discgolf on mäng, mis sarnaneb paljuski traditsioonilisele golfile. Selle asemel, et kasutada golfikeppi ja palli, kasutavad mängijad korvi tabamiseks kettaid. Nagu iga spordiala puhul, kasutatakse ka discgolfis spetsiifilisi termineid, mida on igal mängijal hea teada. Selles blogipostituses käsitleme mõned olulisemad discgolfi terminid, mida võiks teada.
*Enamus terminid on meil kasutuses inglise keeles.
Holar (ingl. k. Hole-in-one, Ace): kui mängija viskab oma ketta esimese viskega otse korvi.
Par: visete arv, millega mängija peaks korvi läbima. See varieerub sõltuvalt raja pikkusest ja raskusastmest.
Birdie: kui mängija sooritab raja ühe viskega vähem kui korvi par-skoor. Par 3 puhul kahe viskega sisse saamine on birdie.
Bogey: kui mängija sooritab raja ühe viskega rohkem kui korvi par-skoor. Par 3 puhul nelja viskega sisse saamine on bogey.
Hyzer: visketüüp, kus ketas vabastatakse nurga all, mis põhjustab selle enne maandumist vasakule kaldumist (paremakäelistele viskajatele).
Anhyzer: visketüüp, kus ketas vabastatakse nurga all, mis põhjustab selle enne maandumist paremale kaldumist (paremakäelistele viskajatele).
Eestkäe vise: mängija viskab ketast peopesaga ülespoole. Paremakäeliste viskajate puhul seisab mängija vasak jalg ees, kõverdab kätt küünarnukist taha ja seejärel toob käe ette ja viskab kiire randmeliigutusega.
Tagantkäe vise: mängija viskab ketast peopesaga allapoole. Paremakäeliste viskajate puhul seisab mängija parem külg ees ning tõmbab justkui muruniidukit tööle, vasakult paremale tõmbega.
Drive: esimene vise, mille mängija teeb tiialalt sihtmärgi poole.
Approach: vise lähenemiseks korvile. Eesmärk on saada korvile võimalikult lähedale, et putt oleks kergem.
Putt: lühike kontrollitud vise, mis sooritatakse siis, kui mängija on korvi lähedal.
Tiiala: esimese viske jaoks määratud ala. Tavaliselt on see kunstmurulapp, mille kõrval asub selle raja numbrimärgis.
Fairway: rajalõik, mis jääb tiiala ja korvi vahele. Tavaliselt on see selgesti eristatav, hooldatud raja osa, millel võiks ketas maanduda, et järgmine vise oleks mugavalt tehtav.
Korv: sihtmärk, mille poole mängija viskab. See on metallist korv, mille küljes ripuvad ketid. Kui ketas korvi lendab, aitavad ketid seda kinni püüda ja paigal hoida.
Mando: kohustuslik raja osa, mis nõuab mängijatelt ketta viskamist läbi rajal oleva konkreetse takistuse (või selle kõrvalt).
OB ehk Out of Bounds: väljaspool mängupiire ala. Neid alasid ei peeta raja osaks ja nendele maandudes lisate oma punktisummale ühe lisaviske. Järgmise viske peab tegema kohast, kus ketas oli viimati mänguala sees. Joone pealt võetakse mängualasse sisse 1 meeter.
Hazard: mängupiiride sees olev keelatud ala. Kui mängija maandub hazard alasse, saab ta karistusviske, nagu oleks ta maandunud OB-sse – kuid viskab ikkagi kohast, kus ketas peatus.
Discgolfi ketas: peamine discgolfis kasutatav varustus. See sarnaneb lendavale taldrikule (frisbee), kuid on mõeldud spetsiaalselt discgolfi jaoks. Neid on erinevat tüüpi, sealhulgas draiverid, keskmaad ja putterid, millest igaühel on oma ainulaadsed omadused.
Draiver (ingl.k. driver): ketas, mis on mõeldud kaugmaa läbimiseks. Kettal on terav ja kitsas serv, mis võimaldab kiiresti õhust läbi lõigata.
Keskmaa (ingl.k. mid-range): keskmaa ketas on mõeldud visete jaoks, mis on draiveri jaoks liiga lühikesed, kuid putteri jaoks liiga pikad. Neil on laiem/kõrgem serv kui draiveril, kuid mitte nii lai kui putteril.
Putter: ketas, mis on mõeldud lähiviske sooritamiseks. Kettal on lai serv ning see on täpsemini ja lihtsamini juhitav.
Täpsemad ametlikud reeglid leiate PDGA lehelt.
